Chögjal Namkhai Norbu
Õpetaja ajakava Ühingu veebiülekannete aadress
Chögjal Namkhai Norbu sündis maatiigri aasta kümnenda kuu kaheksandal päeval (8.dets.1938) Geug'i külas Derges Ida-Tiibetis. Ta tunnistati kaheaastaselt 20. sajandi alguse suure dzogcheni meistri Adzam Drugpa ümbersünniks. Adzam Drugpa oli esimese Khyentsei Rinpotše Jamyang Khyentsei Wangpo (1820-1892) ja Paltrul Rinpoche (1808-81) õpilane. Adzam Drugpa oli terton ehk peidetud tekstide leidja, kes sai neid nägemustes vahetult Jigmed Lingpalt (1730-1798).
Kaheksa-aastaselt tunnistati noor Norbu Rinpoche ka Lhodrug Shabdrung Rinpoche meele ümbersünniks, nii kuueteistkümnenda Karmapa (1924-1981) kui ka üheteistkümnenda Palpung Situ Rinpoche (1886-1952) poolt. Esimene Shabdrung Ngawang Namgyal (1594-1651) oli suure Drugpa Kagyüd meistri Kunkhyen Padma Karpo (1527-1592) , kes oli Drukpa Kagyüd liini rajaja Bhutanis, ümbersünd. Tema ümbersünnid olid kuni 1904 aastani, mil rajati praegune kuningriik, Bhutani ilmalikud ja vaimsed juhid. Tiitel Tšögjal tähendab dharma kuningat1, mis anti talle selleks ümbersünniks tunnistamisel.
Juba varajases nooruses tegi Chögjal Namkhai Norbu intensiivseid vaimseid treeninguid Ida-Tiibeti Rime ehk mittesektantlike meistrite käe all. Kaheksandast kaheteistkümnenda eluaastani viibis ta Sakya koolkonna kloostrikoolis, mis asus Derge Göncheni kloostris. Sellel perioodil õppis ta Jamyang Khyentsei Chökyi Lodrö käe all Dzongsaris. 1951. aastal, kui ta oli 14-aastane, sai ta Vajrayogini pühitsuse vastavalt Sakya koolkonna Ngorpa ja Tsarpa liini traditsioonile. Chögjal Namkhai Norbu õpetaja andis talle nõu otsida üles Kadari regioonis elav naine, keda peeti Vajrayogini elavaks kehastuseks, et saada pühitsus ka temalt. Naissoost meister Ayu Khandro Dorje Paldrön (1838-1953) oli selleks ajaks 113 aastane ning elanud 56 aastat pimeduses, erakmõtluses. Ta oli Adzom Drugpast pisut vanem ja kahe suure meistri, Jamyang Khyentsei Wangpo ning Nyagla Padma Dündul'i (1816-1861), kes saavutas vikerkaare valguskeha, otsene õpilane. Chögjal Namkhai Norbu sai temalt mitmeid pühendusi õpetustesse, nii neid, mida ta algselt palus kui ka Longchen Nyingthigi ja Ayu Khandro meele aarded2.
1954. aastal valiti ta Tiibeti noorsoo esindajaks ja kutsuti Hiina rahvavabariiki. Samal aastal määrati Chögjal Namkhai Norbu tiibeti keele instruktoriks Chengdu rahvusvähemuste Loode ülikoolis, mis asub Sichuanis. Sellel perioodil saavutas ta meisterlikkuse hiina ja mongoolia keeltes.
Järgides nägemust, mis ilmnes talle 17-aastaselt unes, naases Chögjal Namkhai Norbu oma sünnipaika Dergesse. Ta rändas kaugesse orgu Ida-Derges, kus ta kohtas oma juure õpetajat3, Nyagla Rinpoche Rigdzin Changchub Dorje't (1826-1961/1978). Rigdzin Changchub Dorje oli pärit Nyagrong piirkonnast, mis asub veelgi kaugemal idas, Hiina piiri lähedal. Ta oli nii Adzom Drugpa kui ka Nyagla Padma Dünduli õpilane. Ta oli ka ühe teise kuulsa dzogcheni meistri Shardza Trashi Gyaltsen Rinpotše (1859-1935) õpilane, kes samuti saavutas vikerkaarekeha. Changchub Dorje oli ilmalike harjutajate isemajandava Nyagla Gari nimelise kogukonna meister. Rigdzin Changchub Dorje oli praktiseeriv arst ning Chögjal Namkhai Norbu viibis tema juures peaaegu terve aasta, aidates teda tema arstitöös. Ta sai olemuslike dzogcheni õpetuste Semde ehk „Meele seeria”, Longde ehk „Avaruse seeria” ja Menngagde ehk „Salajaste juhiste seeria” pühitsuse ja vahenduse. Kuid, mis kõige tähtsam - see õpetuse meister tutvustas talle vahetult dzogcheni kogemust.
Seejärel võttis Chögjal Namkhai Norbu ette pika palverännaku Kesk-Tiibetisse, Nepaali, Indiasse ja Bhutani. Kui ta saabus koju Dergesse Ida-Tiibetis, avastas ta, et poliitiline olukord oli järsult halvenenud ja vägivaldseks muutunud. Ta põgenes vägivalla eest esmalt Kesk-Tiibetisse ja lõpuks jõudis põgenikuna Sikkimisse. Chögjal Namkhai Norbu elas Sikkimi pealinnas Gangtokis 1958–1960. Ta oli palgatud Sikkimi valitsuse poolt tööle Arengubüroo kontorisse Tiibeti raamatute autori ja toimetajana. Seal kohtus ta kuulsa tibetoloogia professori Giuseppe Tucciga, kes kutsus teda tööle Rooma. 1960. aastal, 22-aastasena, asus ta tööle IsMEO-sse (Istituto Italiano per il Medio ed Estremo Oriente). 1964. aastast asus Chögjal Namkhai Norbu tööle ida keelte ja kirjanduse professorina Naapoli ülikoolis. 28 aastat õpetas ta tiibeti ja mongoolia keelt, kirjandust ja tiibeti kultuuri ajalugu, jäädes 1992 emeriitprofessorina pensionile .
1976 hakkas Chögjal Namkhai Norbu vahendama dzogcheni õpetusi ja harjutusi Läänes, esmalt Itaalias ja seejärel paljudes teistes maades. Tema kõrge erudeeritus tunti kiiresti ära ning ta rajas mitmeid dzogcheni õppekeskusi üle maailma. Peamised keskused on Itaalias, USA-s, Argentiinas, Venezuela, Austraalias ja Rumeenias.